Uudised

Kuidas õpetada last vett mitte kartma.

Kuumadel suvepäevadel üritame meie, lapsevanemad, lapsi ikka veekogude äärde viia, nt jõe või järve kaldale suvilasse või mereranda. Veemängud pole mitte ainult äärmiselt lõbusad ega paku lapsele palju rõõmsaid hetki, vaid ka tervise ning emotsionaalse ja psühholoogilise arengu seisukohast väga kasulikud.

Kõik me teame, et päike, õhk ja vesi on tervise parimad sõbrad ning suurepärane vahend organismi õrnaks karastamiseks. Seepärast ärge keelake lapsel vees sulistada.

Aga peamine – jälgige, et mängud poleks mitte ainult põnevad, vaid ka ohutud. Selleks peate meeles pidama paari lihtsat reeglit.

√ Alguses peaks mudilane olema vees järjest mitte üle kolme minuti, suplemise aega tuleb suurendada järk-järgult, et ei tekiks alajahtumist ega külmetust.

√ Kohe pärast veest välja tulemist peab lapse käterätikuga kuivaks hõõruma ja tema aluspüksid kuivade vastu välja vahetama.
√ Lahtises vees peab laps kandma ujumiskätiseid, -rõngast või -vesti. √Aktiivsete mängude (nt pallimängude) korral võib vee kõrgus olla maksimaalselt 10 cm üle vöökoha.

√ Kaitske lapse nahka päikesekaitsevahenditega ja pead kerge mütsikesega.

 

MIDA TEHA, KUI LAPS KARDAB VETT:

 

1. Esimene asi, mida meeles pidada: mitte mingil juhul ärge sundige ega veenge last suplema, kui ta seda teha ei taha. Ning otse loomulikult ärge viige teda jõuga vette. Selline asi võib ujumissoovi pikaks ajaks ära võtta.
2. Pange lapse jaoks kaldale täispuhutav bassein, kallake sinna vett ja laske lapsel kõigepealt seal veega harjuda.

3. Kõndige lapsega veepiiril, istuge maha ja patsutage kätega vett, kutsuge laps sama tegema.
4. Ostke põnnile uued veemänguasjad ja tehke talle ettepanek koos mängima hakata. Vaevalt et ta suudab sellisele kiusatusele vastu panna.

5. Varuge kannatust, ärge sundige last ega kiirustage teda tagant, las ta tutvub veekoguga järk-järgult, loomulikult ning sellises tempos, milliseks laps parasjagu valmis on.