Laste kangekaelsuse avaldumine on üks nende isikliku arengu etappe. Peaaegu iga koolieelses eas laps läbib seda vanemate jaoks rasket perioodi, pannes vanemate kannatlikkuse proovile.
Vanematel on äärmiselt raske mõista lapse põikpäisuse põhjusi. Näib, et koolieelikutel on täiesti muretu elu – ei pea nad ju isegi kodutöid tegema. Ent psühholoogide sõnul ilmneb kangekaelsus esimest korda 3-aastaselt, mil nad hakkavad ennast ja oma isiksust ümber hindama. Just sel perioodil tutvuvad lapsed uute ning nende kontrollile allumatute emotsioonidega. Tulemuseks on liiga ergas reaktsioon sündmustele ja sõnadele, mis väljendub sõnakuulmatuse, pahameele, kapriiside ja mõnikord isegi hüsteeriahoona.
Ent lähenedes probleemile õige viisiga, saavad vanemad siiski minimeerida oma lapse sõnakuulmatuse ilminguid.
Paar lihtsat reeglit kangekaelse lapse kasvatamiseks:
- Jääge rahulikuks. Kui last tabab jonnihoog, ta tõestab jonnakalt oma õigsust või keeldub ülesannet täitmast, varuge kannatust ja tegelege oma asjadega. Võib öelda, et reageerides jonnihoogudele annate vanematena sellisele käitumisele rohelise tule.
- Argumenteerige oma seisukohti. Selgitage lapsele, miks ei tohi ühel või teisel viisil käituda ja miks ta peab täitma teatud korraldusi.
- Looge hea õhkkond perekonnas. Kui teate, et peresuhted ei ole kõige paremas korras, siis püüdke kindlasti suhted korda teha.
- Leidke lapse jaoks aega. Sageli käituvad lapsed põikpäiselt, et köita hõivatud vanemate tähelepanu. Piisab, kui veeta rohkem aega lapsega ja tema käitumine muutub märgatavalt – laps naeratab rohkem, on sõnakuulelikum ja hoolivam.
- Ärge astuge konflikti. Vaidlused kangekaelse lapsega on kasutud ja äärmiselt kurnavad. Ilmselt ei õnnestu teil vastuseisu kasutades lapse kuulekust saavutada.
- Looge valikute illusioon. Kui laps keeldub palvet täitmast, tuleb talle pakkuda valikuvõimalust. (“Mida teeme kõigepealt: sööme või korjame mänguasjad ära?”). Sellisel juhul ei suhtu laps palvesse kui käsku ja vastavalt sellele teeb soovitud asja ära.
- Kiitke oma last ja ärge võrrelge teda eakaaslastega. Isiksuse kujunemise perioodil on lapsed eriti tundlikud, seetõttu pole teistega võrdlemine kohane.
